Kuidas Jaaniussid võitsid Jõulumaa

Mida külmemaks läksid ilmad ja lühemaks kahanesid päevad, seda rohkem oli tunda, et mingi ärevus ja igatsus poeb põue. Igaühel oli see isemoodi. Väiksemad ootasid igahommikusi üllatusi päkapikkude poolt ja suuremad jälle seda jõulude erilist hõngu ja meeleolu.

Et aeg niisama tühja ei jookseks hakkasime juba varakult jõulude tulekuks valmistuma.

Ühel päeval leidsime üleskutse Vanamõisa Jõulumaa joonistusvõistlusele. Kohe tuli mõte osaleda, sest auhinnaks oli Jõulumaa külastus. Hakkasime lastega meisterdama võistluspilti, mis väljendaks väikeste Jaaniusside jõuluootust. Postitasime pildi sinna kuhu vaja ja…..osutusimegi võitjateks.

Sõit Jõulumaale toimus meie talvele kohase liiklusvahendi bussiga. Üks, kaks ja kolm olimegi bussiga Kiilist Vanamõisa Jõulumaal. Mitu tundi möödusid Jõulumaal kui silmapilk, sest Metsamoor oli metsast tulnud Indiaani püstkotta meile rääkima loomadest ja lindudest. Veel õpetas ta lastele vana-aja luuletust. Jõulukojas oli ootamas meid Jõuluvana Julius, kes kuulas ära meie luuletuse ja pakkus igaühele maiustust. Sealt edasi saime näha, et lemmikloomadel oli ka enda koda, kus nad pesitsesid. Saime kuulda väga erilist ja põnevat lugu nende seal elutsevate loomade kohta. Nüüd liikusime meisterdamiskotta, kus päkapikkude käe all sai kaunistada karbile enda väljamõeldud joonistuste ja kleebistega karbikaas. Veel käisime sepikojas, kus sepp Raul tutvustas sepatööd. Oma pisikese õpipoisiga valmistasid nad meile õnnenaela, millega kaasnes sepa heatahtlik soov, et järmisel aastal meile ikka lapsi juurde tuleks.

Jõulumaa kulminatsiooniks oli jõuluetenduse "Sokisööjate Jõulud" vaatamine.

Õhtuks oli maa kaetud lumega ning sellest pisikesest jõuluootusest pildil oli saanud muinasjutuline tõelisus.

Ilusaid jõule!

Riina Viljak

Jaaniusside rühma õpetaja