Sügisesed toimetused

Lasteaia suure maja juurde ehitati rattarada.

 

Kiili valla vastvalminud kergliiklusteed on endaga kaasa toonud olulise liikumisaktiivsuse suurenemise. Soovime kõrgendatud tähelepanu alla võtta vallas elavate laste teadlikuse tõstmise ohutust liiklemisest nii jalakäijana kui ka jalgratturina.

Paljud Kiili lasteaia lapsed tulevad ja lahkuvad lasteaiast jalgsi või jalgrattaga. Enamus Kiili lasteaia lastest hakkavad edasi õppima Kiili Gümnaasiumis. Õpilased tulevad kooli bussidega, jalgsi või sõidavad mitmeid kilomeetreid mööda erinevaid teid jalgrattaga.

Meie lasteaias on välja kujunenud süsteem, kus igal rühmal on kord nädalas rattasõidupäev. Lähtudes lasteaia õppekavast toimuvad kevadel ja sügisel planeeritud jalgrattasõidu koolitused lähtuvalt lapse vanusest ja lasteaias kehtestatud rattasõidu reeglitest. Liiklusalane ennetustöö aitab ära hoida hilisemaid õnnetusi.

Kiili lasteaia õuealal on olemas asfalteeritud ringtee, kuhu on võimalik rajada märgistusega jalgratta tee.

Nii oli kirjas Maanteeametile esitatud projekti rahastamise taotluses. Suur oli meie heameel teatest, et projekt rahastati.

Rattarada avati pidulikult 1. oktoobril

Projekti rahastas Kiili Vallavalitsus ja Maanteeamet. Töid teostas Tiptiptap OÜ. Sponsoreeris OÜ Aariakivi.

Suur tänu meie lapsevanematele Liia ja Vladimir Remmelile. Tänu neile on liiklusmärkidel „tugevad jalad all”.

Suur tänu meie tublidele õpetajatele Angelika Linnamägile, Liina Laurile, Sigrid Nigulile ja kõigile teistele, kes aitasid kaasa rattaraja valmimisele!

Maibi Rikker

lasteaia direktor

 

IMG 00683

 

 

Lepatriinude ja Sajajalgsete põnev päev.

 

19. septembril külastasid Lepatriinude ja Sajajalgsete rühma lapsed Staabi- ja sidepataljoni, kus toimus lahtiste uste päev. Lastel oli elevus suur, kuna üheskoos suure bussiga lasteaiast väljas polnud ammu keegi käinud. Hommikupuder söödud võeti ette teekond Kiilist Filtri teele, kus asub Staabi- ja sidepataljon. Kohapeal võtsid meid vastu vormides noormehed, kes tegid väikese tutvustuse antud asutuse kohta. Järgnevalt siirdusime koos meie giidiks olnud sõduriga erinevatesse kontrollpunktidesse. Esmalt said lapsed joonistada asfaldile pilte, järgnevalt suundusime takistusriba läbima. Pärast seda sõime üheskoos sõdurisuppi ja kringlit. Kui kõht täis, said lapsed paintballi relvadest harjutada täpsuse laskmist. Edasi suundusime erinevaid sõjaväemasinaid lähemalt uurima. Lapsed said käia sees erinevates masinates ja tutvuda, kuidas nendega sõidetakse. Järgnevalt vaatlesime üheskoos nii relva-kui ka sidetehnika näitusi. Lõpetuseks tutvustati kasarmut ja anti ülevaade sõdurite päevakavast. Üritus oli tore ning lapsed said toreda elamuse sõdurite eluolust.

 

Annika Aas

Lepatriinude rühma õpetaja

 

k 14-09-19 00421

 

 

Ettelugemispäev.

 

Kiili lasteaias pöörame sellel õppeaastal suuremat tähelapanu töökasvatusele – lapsed tutvuvad erinevate ametitega ning väärtustavad enda ja teiste tehtud tööd. Seda eesmärki silmas pidades sai ühitatud töökasvatusega ettelugemispäev. Ettelugemispäev on Eesti Lastekirjanduse Keskuse poolt alates 1994 aastast ellu algatatud austusavaldus lugemisele. Ühised lugemishetked rikastavad laste mõttemaailma, sõnavara, laps õpib hindama lugemist. Veerandtund päevas raamatuga koos isa või emaga suurendab lapse lugemishuvi.

Igal aastal on ettelugemispäeval oma juhtmõte – sellel aastal on soovitus lugeda jutukesi sportimisest ja liikumisest. On ju 2014 aasta kuulutatud Eestis liikumisaastaks.

Kiili lasteaia vanemate rühmade lapsed käisid erinevates töökohtades ning said teada, mis tööd teevad vallavanem, gümnaasiumi direktor, kunstide kooli direktor ning raamatukogu juhataja. Uuesalu lastele tuli külla Uuesalu küla külavanem, kes tutvustas oma tööülesandeid. Lisaks oma töö tutvustamisele lugesid ametimehed lastele jutte või rääkisid lugusid oma sportimisest.

Suured tänud Teile, vallavanem Valeri Kukk, gümnaasiumi direktor Mihkel Rebane, kunstide kooli direktor Kalev Vaidla, raamatukogu juhataja Taie Saar, külavanem Toomas Metsaots ning Ettevõtjate Liidu juhatuse esinaine Külli Joonson, meeldivate lugemiselamuste eest.

Hea lapsevanem, leia sinagi aega istuda ühises pereringis, keerata teler ja raadio korraks kinni ning lugeda üksteisele raamatut ette. Unejutt oma lapsele on parim päeva lõpetus.

Liivi Nettan

lasteaia õppealajuhataja

 

Tugikeskusest ja tegevustoast.

 

Ükski pere pole kaitstud selle eest, et neile sünnib laps, kelle areng ei kulge eakohaselt. Järjest enam kohtavad lastega tegelevad spetsialistid lapsi, kelle areng on pidurdunud. Arenguliste erivajadustega laste arv kasvab nii bioloogilistel kui ka sotsiaalsetel põhjustel või nende koosmõjus.

Erivajadusega lapse märkamine ja tema probleemidesse sekkumine on leidnud rakendust kaasava ühiskonna osana Kiili lasteaias. Loodud on tegevustuba, et lapsi ning peresid toetada. Tegevustuba oma sisuliste eesmärkidega on ennetustöö edasiste probleemide kõrvaldamiseks ja/ või leevendamiseks. Peamiseks töösisuks on sel aastal valitud kõneerivajadustega laste abistamine ja suunamine. Tegelik vajadus nimetatud valdkonda panustada on palju suurem, kuid alustasime väikeselt ja oleme tänulikud vallale, kes meid igati meie töös toetanud on.

Suur osa koolis avalduvatest probleemidest on tegelikult alguse saanud väikelapseeas. Kui laps jääb abita, on sellel korvamatud tagajärjed. Nii võibki öelda, et paljude laste õpiraskusi koolis ei ole õigel ajal märgatud. Lastel kaob lõpuks õpihuvi, tekivad käitumisraskused jne. Mida varem märgatakse lapse erivajadust, seda parem on hiljem avalduv tulemus, sest lapse aju on plastiline ja seda teades on võimalik paljusid probleeme ületada. Sealjuures on tulemuse saavutamisel oluline koostöö kodu ja spetsialistidega. Arengulise erivajadusega laps, kes on saanud abi imiku- ja/või väikelapseeas, saab hilisemas elus hakkama iseseisvalt või ühiskonna olulisel määral väiksema toetusega. Kõige olulisem on aga hariduslike erivajadustega õpilaste toimetulek - et nad saaksid võimetekohase hariduse, leiaksid sobiva ameti, jõuaksid tööturule ja saaksid elus hakkama. Olukorra hindamiseks peab esmalt olema info, mille alusel tegutseda. Abi vajava lapse arengu tarvis parima toetusviisi valikuks peab õppima tundma tema võimeid, kodust tausta, lapse iseärasusi, aga ka hindama tema kõne arengut (selle potentsiaali) ning psühhomotoorseid oskusi.

Nii ongi Kiili lasteaias hulk ettevõtlikke inimesi, kes vajadust ära tundes tegevustoa mudeli lõid ning lapsi nende arengus aidata püüavad. Kõik saab siiski alguse headest mõtetest, meeskonnatööst ja särast, mis inimestest kiirgab, see on üldine hoiak. Lisada saab, et päriselus onerivajaduste märkajad sünnitusmaja arst, kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja, rühmaõpetaja või lapsehoidja, logopeed/eripedagoog ja lapsevanem.

Erinevad spetsialistid ütlevad, et abi peab olema võimalikult varajane, puudest lähtuv, kompleksne ning süsteemne. Abi komplekssus seisneb kõigi võimalike osapoolte koostöös. Lapsele peab olema tagatud meditsiiniline, psühholoogiline ning eripedagoogiline abi. Erakordne roll on täita lapse vanematel. Ükski asjaosalistest pole võimeline imeks, st ei suuda ravida geneetilist sündroomi, taastada hukkunud närvirakke jne. Küll suudab selline abi leevendada, korrigeerida teiseseid, põhipuudest tulenevaid hädasid – kõneprobleeme, vaimse tegevuse mahajäämust jm.

Seega seisneb sekkumise mõte laste maksimaalses aitamises.

Tegevustoa meeskond: tegevustoa eripedagoog Viivi Neare, direktor Maibi Rikker, tervishoiutöötaja Nele Erm, õppealajuhataja Liivi Nettan, erivajaduste nõustaja Ingrid Veskiväli

Ingrid Veskiväli

erivajaduste nõustaja

Kadunud asjade otsingul ehk õnneseene lugu.

Kes on õnneseen? Õnneseene nime kannab Kiili Lasteaia suure maja uus rühm.

Kuidas õnneseened lasteaeda vastu võeti, sellest kadunud asjade lugu räägibki. Loo tegelaskujud on võetud lasteaia ja rühmade nimedest.

Oli saabunud sügis. Nagu igal aastal kombeks, otsustas majahaldjas ka sellel aastal sügispeo korraldada. Igal putukal, linnul, loomal oli kindel ülesanne kuidas sügispeol abiks olla. Ebaõnnestumised hakkasid ilmnema juba enne pidu kui märgati asjade kadumist. Majahaldjas, kes kella remontima ronis, ei saanud kellakapi otsast alla kuna redel oli kadunud. Kiilineiu oli pahur, tal oli kael kange kuna pidi nüüd kõik laste nimekirjad majahaldjale kellakapi otsa ulatama. Liblikas ja põrnikas leidsid eest tühja pesunööri. Sügispeoks maalitud lehed, mis nööril kuivasid, olid kadunud. Pääsukestel oli kadunud pesakorv, jaaniussil latern, tirtsul viiul, mesimumm ja siil otsisid taga meesaiu, muhvi auto oli pikali kuna puudus üks rehv. Sajajalgsel polnud kummikuid jalga panna, sipelgas oli ilma jäänud mantlist ja lepatriinu oma kübarast. Kes need asjad siis võttis?

Üheskoos jõuti otsuseni, et kes see ka polnud, peab ta asjad millegagi ära viima. Pesunööri alla jäeti siili käru. Ning ei tulnudki kaua oodata kui juba hiilis keegi käruni. See oli seen, üks õnnetu seen. Tema ja ta sõprade kodud olid suvekuivuses hävinud ja nüüd tahtis seen oma sõpru aidata. Majahaldjas pakkus seenele ja tema sõpradele lasteaiamaja vastremonditud ruume, kus kõik vajalikud asjad juba olemas. Nii saidki õnnetutest seentest õnneseened. Lõpp hea kõik hea. Sügispidu lõppes ühistantsuga ja majahaldja kingitustega. Pärast pidu suunduti õue sügist otsima ja majahaldjalt kingituseks saadud rehaga värvilisi sügislehti kokku riisuma.

Loo tõid vaatajateni direktor Maibi – majahaldjas, eripedagoog Kertu Karme – kiilineiu, õpetaja Eha – põrnikas, õpetaja Heidi - liblikas, õpetaja Inga ja liikumisõpetaja Angelika – pääsukesed, õpetaja abi Enely - jaaniuss, õppealajuhataja Liivi -sipelgas, õpetaja Ester – sajajalgne, õpetaja Annika - lepatriinu, õpetaja Liina – tirts, õpetaja Triin Meister - muhv, õpetaja Aili - mesimumm ja õpetaja Heli Mägi Jaanus – siil. Muusikaliselt kujundas muusikaõpetaja Triin.

Loo autor tänab kõiki, kes etenduses mängisid ning väikeseid ja suuri vaatajaid.

Aitäh! Uute näitemängudeni!

Sügise sünnipäeva päev lõppes õhtul suures majas kohvikute tänavaga. Terve maja oli rahvast täis. Iga rühm oli üles seadnud oma müügileti. Kohvikud pakkusid kehakinnituseks soolast ja magusat, lastele rõõmuks õhupalle ja kehamaalinguid. Jaaniusside kohvikust kostus mõnus lõõtsamuusika.

Teenitud tulu kasutavad rühmad oma äranägemise järgi: kes ostab rühma mänguasja, millest ammu unistatud, kes teeb toreda väljasõidu, kes kevadise pikniku...

Monica Allikas

Liblikate rühma õpetaja

IMG 1501